You are hereVibu
Vibu
Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Seda on kasutanud Ameerikas indiaanlased, hiinlased, mongolid, eskimod, aafrikarahvad, kreeklased ning ka põhjamaarahvad. Primitiivseid vibusid võib kasutuses kohata ka tänapäeval nii Aafrikas, kui Lõuna-Ameerikas.
Meie aladelt ei ole kahjuks vibusid säilinud selle tõttu, et vibu omaniku surres pandi see talle hauda kaasa või põletati koos surnukehaga.
Maailmas on muuseumitesse kogutud päris suur hulk vibusid ja neid on uuritud päris korralikult. Üks huvitavamaid uurimusi oli ameeriklase Saxton Pope-i oma, kes katsetas kümneid maailma eripaigust kätte saadud vanu vibusid. Uurimused pani ta kirja raamatusse "Hunting with the Bow and Arrow".
Väidetavalt oli Türgi sultani laske rekord 888 meetrit kuni 20 saj. alguseni ületamatu.
Parimad vibukütid suutsid lasta vähemalt 10 noolt minutis ja olenevalt kaugusest läbistada ka raudturvise. Täpsusest ei maksa muidugi rääkidagi, see oli lihtsalt hämmastav.
Maailmas hästi tuntud Robin Hoodi arvatakse olevat laskvat vibuga, mille tugevus oli 100 naela ja see vibu oli eriti pikk. Seellest ajast pärit muuseumivibude pikkusteks on mõõdetud ligi kaks meetrit seega Robini vibu oli vähemalt sama pikk, kuid tõenäolisemalt veel pikem.
Vibusid meisterdati, kas ühest puust või kombineerituna mitmest puust kokku. Soomest leitud vibud on valmistatud kasest ja männist. Kalanahast keedetud liim on tuntud juba vanast ajast ja sellaga need puuliigid ka omavahel kokku liimiti. Vibuga jahimeest on kujutatud ka vanadel kaljujoonistel, mis tõestab veelkord selle relva olulisusest läbi inimkonna ajaloo.
Üllar Hendla maastikuviburajal noortele vibulaskmiskunsti õpetamas.
